Neuroloogia

Tere, sõbrad!

Soovin teile kõigile head uut aastat, mis sest, et üle kuu hiljem. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole?

Igatahes, vahepeal on alanud jälle uus aasta ning sama hooga lähevad edasi ka meie meditsiiniklassi õppepäevad ja praktikumid. Selles postituses annan teile ülevaate kõige hilisemast õppepäevast, mille teemaks oli neuroloogia.

Õppekäik Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonda toimus 24. jaanuaril. Õppekäiku viis läbi TTG vilistlane ning Tartu Ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

Mis on neuroloogia? 
Neuroloogia on teadusharu, mis käsitleb närvisüsteemi ja selle haiguseid. 

Õppekäik toimus kahes osas, millest esimene pool oli teooria ning hiljem käisime ringkäikudel osakonnas ja protseduuriruumides.

Esimeses osas, milleks oli teooria, rääkis professor üldiselt, mis on neuroloogia ja milline on neuroloogide töö. Ta selgitas neuroloogia põhitõdesid ning tõi välja levinumad haigused tema erialal. 

Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem ehk KNS jaguneb omakorda peaajuks ja seljaajuks ning piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem ehk PNS jaguneb perifeerseteks närvideks, mis omakorda jagunevad kraniaalnärvideks ja spinaalnärvideks, ja ganglioniteks. 

Närvisüsteemi elementideks on rakud. 10% ajust koosneb närvirakkudest ehk neuronitest (hallaine). Suuraju koores on 10¹¹  neuronit. 90% ajust koosneb gliiarakkudest (valgeaine). Suuraju koores on 10¹² gliiarakku. Ajukoor koosneb hallainest ning ühendused ajukoores on valgeainest. Ajurakud on olemas juba inimese sünnimomendiks. 

Düsontogenees - arenguhäire

Tekkepõhjused: 

1) geneetiliste tegurite tõttu, nt 21. kromosoomi trisoomia (Downi sündroom)

2) loote nakkuse tõttu (HIV, tuberkuloos)

3) fütotoksiliste tegurite tõttu (ravimid, alkohol, narkootikumid, tubakas)

Seejärel tõi prof Taba meile igasuguseid arenguhäirete näiteid. 

Neuroloogias tehtavad peamised uuringud: 

KT - kompuutertomograafia

MRT - magnetresonantstomograafia

PET - positronemissioontomograafia

AG - angiograafiline uuring

UH - ultraheliuuring

ENMG - elektroneuromüograafia

EEG - elektroentsefalograafia

Õppepäeva teine osa oli ringkäik. Professor Taba viis meid intensiivraviosakonda, kus olid patsiendid ja rääkis nende haiguslugudest. Seejärel viis ta meid uuringute ruumidesse, kus meile tutvustati, millised näevad välja ENMG ja EEG protseduurid. 

Mida kasulikku sain teada sellest õppekäigust? 

• Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi on hallaine deformatsiooniga haigused. 
• Skisofreenia on haigus, kui inimesel on liiga palju dopamiini. 
• Depressiooni ravitakse seretoniinidega. 
• Aju saab oma verevarustuse unearteri ja lülisambaarteri kaudu. 

Uued meetodid

Minu jaoks olid uueteks meetoditeks kõik neuroloogia uuringud, sest ma pole varem neuroloogiaga väga kokku puutunud ning olen kuulnud vaid kompuutertomograafiast. 

Uued mõisted

Düsontogenees - arenguhäire

ENMG - elektroneuromüograafia

fütotoksiline aine - närvisüsteemi kahjustav aine

Varasemad teadmised

Olen varasemalt nii bioloogia kui ka psühholoogia tundides selgeks õppinud närvisüsteemi jagunemise. 

foto: Siret Pärnpuu

foto: Siret Pärnpuu

Järgmiste õppekäikudeni!