Kirurgia

Tere! 

6. detsembril toimus järjekordne õppepäev meie klassile, mille teemaks oli kirurgia. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis ning seda viis läbi Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlane ning südame- ja veresoontekirurg dr Toomas Ellervee. 

Õppepäev koosnes kahest osast, millest esimene oli loeng+praktikum ning teine oli ringkäik operatsiooniplokis. 

Mis on kirurgia? 
Kirurgia on arstiteaduse eriala, kus haiguste, väärarengute, ealiste iseärasuste ja vigastuste ravi teostatakse peamiselt operatsioonide (invasiivsete meetodite) abil. 

Õppepäeva esimese osa puhul kogunesime õpperuumi, kus dr Ellervee tutvustas ennast ning rääkis, kuidas temast üldse kirurg sai. Seejärel tutvustas ta meile igasuguseid vahendeid, mida kasutatakse kirurgias. 

Staplerid. Foto: Helena Jäe

Peale vahendite tutvustamist otsustas dr Ellervee, et me kõik saame proovida õmblemist. Selleks andis ta meile paari peale vakstud, kuhu lõikas skalpelliga sisse nn "haava" ning mida meie pidime kinni õmblema hakkama. Ta juhendas meid igal sammul ning tutvustas ka vahendeid, millega õmblemist kirurgias teostatakse. Kõige keerukamaks osutus meie kui gümnaasiumiõpilaste jaoks sõlme tegmine. 

Õmmeldud haavad vakstus ja õmblemisvahendid. Foto: Helena Jäe

Kui olime kõik oma haavad kinni õmmelnud, siis suundusime edasi operatsiooniplokki. Selga anti meile ühekordsed särgid ja püksid ning osakonda sisenedes pidime jalga ka panema kilesussid ning pähe maski ja mütsi. Dr Ellervee hoiatas meid, et võib hakata maskiga halb ning andis nõu, mida teha, kui enesetunne pole enam nii hea. 

Seejärel oli meil võimalus väikeste gruppidena jälgida operatsioone. Mina nägin kokku nelja operatsiooni. 

Esimesel operatsioonil, mida õnnestus näha, oli patsiendiks noor poiss, kellelt avastati kõhus mingisugune mass, ning kuna ultraheliuuring ei näidanud päris selgelt ära, millega tegemist on, siis tehti operatsioon, et saaks paremini uurida. Tuli välja, et see oli suurenenud lümfisõlm. Meil õnnestus näha vaid kokku õmblemist, mida olime ka parasjagu just eelnevalt ise loenguruumis praktiseerinud. 

Järgmine operatsioon, mida mul näha õnnestus, oli küll ukse tagant, sest opiruum oli täis, kuid seal oli suur teleekraan ja sealt oli siiski näha protseduuri. Protseduuriks oli südameklapi vahetus, kusjuures uus südameklapp oli pärit sealt (siga). Selle juures naljatas dr Ellervee, et sealt saab nii verivorsti, kuid vajadusel ka uue südameklapi. 

Järgmine operatsioon, kuhu sain juurde liituda, oli vanem meesterahvas, kellel oli rinnakuluu kokku pandud traatidega ning üks traat oli kuidagi paigast ära nihkunud ja seega see tuli välja vahetada. Protseduur oleks pidanud kestma umbes pool tundi, ent patsient ei allunud narkoosile ning teda pandi narkoosi alla umbes 15 minutit. Lõpuks kui patsient magas, asusid tööle kirurgid, kes lõikasid lahti tema rindkere ja hakkasid traati välja nägema. Selle operatsiooni puhul õnnestus mul näha enam-vähem tervet protseduuri. 

Neljas operatsioon oli munasarjas oleva vähkkasvaja eemaldamine. Seda õnnestus näha täitsa õppepäeva lõpus ning selle patsiendi juhtumiga mind kurssi ei viidud. 

Mida uut ja kasulikku sain teada?

• kuidas toimib steriilne kätepesu
• kuidas patsienti kinni õmmelda
• operatsiooniplokis on alati valmis üks kindel palat, mis võtab vastu erakorralisi keisrilõikeid

Mõisted

stapler - põhimõttelt nagu klammerdaja, mis aitab kirurgil patsienti kiiremini kinni õmmelda

Uus meetod

Õmblemine.

Millised olid minu varasemad teadmised?

Teadsin varasemalt operatsioonidest üsna vähe. Olen küll vaadanud päris palju meditsiiniseriaale, kuid need on pisut erinevad.

Minu arust oli kirurgia õppepäev siiani parim, sest julgen kindlalt väita, et see oli kõige õpetlikum ja huvitavam õppepäev, mis seni toimunud. 

Uute õppepäevadeni!