Anestesioloogia

Tere! 

14. veebruaril toimus meie klassile järjekordne õppepäev, mille teemadeks olid anestesioloogia ja erakorraline meditsiin. Õppekäik toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi ning meid õpetas arst-õppejõud dr Jaan Sütt. 

Seekordne loeng toimus tavapärasest teistpidi - alustasime ringkäikudega ning hiljem oli loeng. 

Õpperuumi jõudes jagas dr Sütt meid kolme gruppi. Kõik grupid viidi intensiivraviosakondadesse. TÜ Kliinikumis on 3 erinevat intensiivraviosakonda. 

I intensiivraviosakond on üldine intensiiv. Seal ravitakse kõige raskemaid patsiente, kellel on vaja 24h järelevalvet ja kes on seotud masinatega (nt nad ei saa ise hingata ja aparaat hingab nende eest). 

II intensiivraviosakond keskendub neuroloogilisele intensiivravile ehk on seotud närvide ja ajuga. 

III intensiivraviosakond keskendub pulmonoloogilisele intensiivravile ehk on seotud kopsudega. 

Mina sattusin gruppi, mis viidi I intensiivraviosakonda. See on III astme intensiivraviosakond, mis tähendab seda, et seal on kõige raskemad patsiendid, kes vajavad 24h järelevalvet ning tihti ka masinate abi. Ringkäiku osakonnas tegi meile arst-õppejõud dr Aare Ööpik. Dr Ööpik rääkis meile, mis on intensiivravi osakonna ülesanne ning kuidas seal töö käib ja millised patsiendid seal on. 

Seejärel kogunesime taaskord õpperuumi juurde ning edasi viis dr Sütt meid erakorralise meditsiini osakonda, kus meile tegi ringkäiku erakorralise meditsiini osakonna juhataja ja aasta meditsiinimõjutaja 2016 Kuido Nõmm. Dr Nõmm oli väga humoorikas ning tegi meile ringkäigu erakorralise meditsiini osakonnast. Ta näitas meile erinevaid ruume (k.a ruumi, kus toimub tavaliselt kõige rohkem actionit). Lisaks nägime protseduuride ruume (röntgen). 

Peale EMO ja intensiivraviosakondade ringkäike rääkis dr Sütt meile ka teoreetilist tausta anestesioloogia ja erakorralise meditsiini osakondadest. 

Üldanesteesia komponentideks on anesteesia/hüpnoos, lihaslõõgastus ning analgeesia. 

Mida uut sain teada? 

• 6 osakonda

• Eestis on ~300 anestesioloogi

• 24 residenti

• 1844 kasutas Horace Wells esimest narkoosi, milleks oli naerugaas 

• 1846 kasutas W. T. G. Morton narkoosiks eetrit

• 1884 kasutas Carl Koller narkoosiks kokaiini

• anesteesiate arv kasvab

• keskmiselt viibib I intensiivraviosakonnas patsient 7 päeva, sh opijärgsed patsiendid (1 päev) ja pikaajalised traumapatsiendid (4 kuud) 

Uued mõisted

analgeesia - valutus, valutundetus

pulmonoloogia - meditsiini haru, mis uurib hingamiselundite ehitust, talitlust, diagnoosimist, profülaktikat ja ravi

anesteesia - tundlikkuse puudumine, tuimastus

Millised varasemaid teadmisi sain kasutada? 

Varasemalt teadsin vaid, et anestesioloog on narkoosiarst. Samuti teadsin, millised võivad olla EMO järjekorrad, olles seal mitte just väga harv patsient. 

 (foto: Siret Pärnpuu) 

Uute õppekäikudeni! 

Lastehaigused

Tere!

7. veebruaril toimus õppepäev, mille teemaks oli lastehaigused ja pediaatria. Loeng koosnes kahest osast, millest esimest viis läbi dr Heili Varendi ning teist dr Klari Noormets. Õppekäik toimus lastehaiglasse, mis asub Lunini tänaval.

Mõlemad õppejõud pöörasid väga suurt rõhku lapse arengule, sest sellele kogu pediaatria tuginebki.

Vastsündinud: 0-1 elukuu
Imik: 1-12 kuud
Väikelaps: 1-3 aastat
Eelkooliealine: 4-6 aastat
Kooliealine: 7-...

Lapse arengut mõjutavad tegurid:

• raseduse kulg (ema tervis)

• geneetilised haigused, väärarendid

• perinataalperioodi kulg (varased haigused ja tüsistused)

• alatoitumus

• vaesus

• keskkond (sh allergia)

• infektsioonid

• traumad

• vägivald ja ärakasutamine

• hemoglobiini tõus (suur verekaotus)

• leukotsüütide tõus veres

• kopsu surfaktandi küps tõus 32. rasedusnädalal (hoiab kopsu kokku kukkumast)

• stressihormoonide ehk katehhoolamiinide taseme tõus (adrenaliin ja noradrenaliin)

1. sotsiaal-emotsionaalne areng

1. füüsiline areng

1. kognitiivne/intellektuaalne areng

1. kõne areng

• kaitserefleks

• imemisrefleks

• Moro refleks

• roomamisrefleks

• otsimisrefleks

• haarderefleks

• toe- ja sammurefleks

Enne 22. rasedusnädalat võib teha aborti, sest tegemist on lootega, kuid alates 22. rasedusnädalast on tegemist vastsündinuga. 

Loote ettevalmistus:

Lisaks rääkis dr Varendi veel emapiima vajalikkusest. 

Iga imetaja piim on unikaalne, s.t maailmas ainueksisteeriv. Rinnapiim on vajalik, sest ta sisaldab polüküllastumata rasvhappeid, aitab lapsel kasvada, kaitseb last, vaigistab valu ning sisaldab tüvirakke. 

Vastsündinud lapsele pannakse sünnihinne Apgari skaala järgi.

Apgari skaala (foto: Kodusünnituse juhend) 

Lisaks rääkis dr Varendi haruldastest lastest, kes on ellu jäänud. Ta tõi välja juhtumi Chicagos, kus on ellu jäänud 23. nädalal ilmale tulnud kaksikud, kes said äsja 2-aastasteks.

Järgmiseks pidas meile loengu laste neuroloog dr Klari Noormets. 

Ta rääkis meile aju arengufaasidest ning samuti rõhutas lapse arengut. 

Dr Noormets rõhutas, et lapse areng koosneb neljast osast:

Samuti rääkis ta meile laste neuroloogide tööst, rõhutades tegevusi, mida tehakse imiku vastuvõtul. 

Imiku vastuvõtul kontrollitakse imiku psühhomotoorset arengut. See hõlmab endas järgnevate funktsioonide kontrolli: 

Mida uut sain teada?

Uut infot sain üpris palju, sest pediaatria on mulle päris võõras teema. 

Sain teada, mis tegurid mõjutavad lapse arengut ja kuidas ning mida kontrollivad laste neuroloogid imikute vastuvõtul.

Mõisted

asfüksia - hapnikuvaegus

katehhoolamiinid - stresshormoonid

neonataalne periood - sünniaegne periood

Milliseid varasemaid teadmisi sain rakendada?

Teadsin varasemalt, et pediaatria on mõnes mõttes keerulisem kui tegelemine täiskasvanutega, sest proovide näidustused peavad täiskasvanutel olema ühesugused, kuid lastel see sõltub nende vanusest (ei saa ühe skaala järgi kontrollida imiku ja kooliealise lapse näitusid). 

 SA TÜK Lastekliinik (foto: Meditsiiniuudised)

Uute õppepäevadeni! 

Kõrva-, nina- ja kurguhaigused

Tere jälle! 

Meie meditsiiniklassi järgmine õppekäik räägib kõrva-, nina- ja kurguhaigustest. Õppepäev toimus 31. jaanuaril Tartu Ülikooli Kõrvakliinikus Kuperjanovi tänaval. Õppejõud oli dr Indrek Aus. 

Nagu enamik õppekäike, toimus ka see kahes osas, millest esimene oli teoreetiline ning teises osas tehti meile ringkäik majas. 

Loengu osas rääkis dr Aus üldiselt nende osakonnast ja tõi välja huvitavaid fakte. 

Sain teada, et: 

• TÜ Kõrvakliinikus on 22 voodikohta
• Aastas tehakse umbes 8000 operatsiooni
• Varem oli neil 4 opituba, ent nüüd on 3 (rahaline kokkuhoid) 

Lisaks rääkis dr Aus peamistest operatsioonidest, mis nende majas toimuvad.

Kurgu operatsioonid:

• Tonsillotomia – osaline kurgumandlite eemaldamine, mida enamasti tehakse väikestele lastele
• Tonsillektomia – täielik kurgumandlite eemaldamine, mida enamasti tehakse täiskasvanutel
• Uvulo-palato-farüngoplastika (UPPP) – norskamise vastane operatsioon
• Endolarüngeaalne mikrokirurgia - operatsioon, mis toimub kõris, häältepaelte piirkonnas
• Trahheostoomia – operatsioon, kus kaelale tehakse auk (nt kõrikasvaja), enam ei hinga kõri kaudu, vaid trahhea tuuakse ülespoole

Nina operatsioonid:

• FESS – operatsioon, mida tehakse kroonilise nina ja nina kõrvalkoobaste põletiku korral nina kaudu
• Septoplastika – operatsioon, mida tehakse kui nina vahesein on kõver (nt traumajärgselt v kaasasündinud), ei tehta lastel, sest see võib kasvades uuesti tagasi minna
• Rinoseptoplastika – operatsioon, mida tehakse, kui nina on väliselt viltu
• Submukoosne konhoplastika ja konhotoomia – operatsioon, mida tehakse, kui nasaalsel hingamisel ei jätku õhku
• Adenoidektonoomia – operatsioon, mille käigus võetakse ära nina neelu mandlid, tehakse lastele
• Frontomia – operatsioon, mille käigus tehakse otsa ette auk ja puhastatakse otsmikukoopad ära (tehakse harva) 

Kõrva operatsioonid: 

• Ortokliis – operatsioon, mida tehakse, kui kõrvalestad hoiavad peast eemale; operatsiooni käigus lõigatakse kõrvad kõrvalestadest lahti ning paigutatakse ümber
• Eksostooside eemaldamine kuulmekäigust
• Stapedoplastika – operatsioon, mille käigus kuulmeluuke asendatakse proteesiga

Seejärel rääkis dr Aus sellest, kuidas inimesed on erinevaid asju alla neelanud. Ta tõi näiteid, kus inimesed on alla neelanud kihlasõrmuseid, pudelikorke jms. 

Õppekäigu teine osa oli ringkäik majas. Meid viidi osakonda, kus näidati palateid, eemalt operatsiooniplokke ning lähemalt tutvustati meile patsiendi ülevaatustuba. 

Mida kasulikku sain õppekäigust? 

Sain uusi teadmisi väga paljudest operatsioonidest ja nende käikudest ning eesmärkidest. Samuti sain teada, millised esemeid on inimesed alla neelanud ning kuidas neid eemaldatakse. 

Uus meetod? 

Sain teada, mida kujutab endast täpsemalt trahheostoomia.  See on protseduur, mille käigus moodustatakse patsiendi hingetorusse ava ja paigaldatakse sinna trahheakanüül. Trahheakanüüli kaudu on võimalik ühendada patsient hingamisaparaadiga.

Milliseid varasemaid teadmisi sain kasutada?

Olen varasemalt selgeks õppinud nende elundite anatoomilise ehituse ning varasemalt on mul teostatud tonsillektoomia ning kaks korda adenoidektonoomia. 

foto: SA TÜK 

Järgmiste õppekäikudeni! 

Neuroloogia

Tere, sõbrad!

Soovin teile kõigile head uut aastat, mis sest, et üle kuu hiljem. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole?

Igatahes, vahepeal on alanud jälle uus aasta ning sama hooga lähevad edasi ka meie meditsiiniklassi õppepäevad ja praktikumid. Selles postituses annan teile ülevaate kõige hilisemast õppepäevast, mille teemaks oli neuroloogia.

Õppekäik Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonda toimus 24. jaanuaril. Õppekäiku viis läbi TTG vilistlane ning Tartu Ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

Mis on neuroloogia? 
Neuroloogia on teadusharu, mis käsitleb närvisüsteemi ja selle haiguseid. 

Õppekäik toimus kahes osas, millest esimene pool oli teooria ning hiljem käisime ringkäikudel osakonnas ja protseduuriruumides.

Esimeses osas, milleks oli teooria, rääkis professor üldiselt, mis on neuroloogia ja milline on neuroloogide töö. Ta selgitas neuroloogia põhitõdesid ning tõi välja levinumad haigused tema erialal. 

Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem ehk KNS jaguneb omakorda peaajuks ja seljaajuks ning piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem ehk PNS jaguneb perifeerseteks närvideks, mis omakorda jagunevad kraniaalnärvideks ja spinaalnärvideks, ja ganglioniteks. 

Närvisüsteemi elementideks on rakud. 10% ajust koosneb närvirakkudest ehk neuronitest (hallaine). Suuraju koores on 10¹¹  neuronit. 90% ajust koosneb gliiarakkudest (valgeaine). Suuraju koores on 10¹² gliiarakku. Ajukoor koosneb hallainest ning ühendused ajukoores on valgeainest. Ajurakud on olemas juba inimese sünnimomendiks. 

Düsontogenees - arenguhäire

Tekkepõhjused: 

1) geneetiliste tegurite tõttu, nt 21. kromosoomi trisoomia (Downi sündroom)

2) loote nakkuse tõttu (HIV, tuberkuloos)

3) fütotoksiliste tegurite tõttu (ravimid, alkohol, narkootikumid, tubakas)

Seejärel tõi prof Taba meile igasuguseid arenguhäirete näiteid. 

Neuroloogias tehtavad peamised uuringud: 

KT - kompuutertomograafia

MRT - magnetresonantstomograafia

PET - positronemissioontomograafia

AG - angiograafiline uuring

UH - ultraheliuuring

ENMG - elektroneuromüograafia

EEG - elektroentsefalograafia

Õppepäeva teine osa oli ringkäik. Professor Taba viis meid intensiivraviosakonda, kus olid patsiendid ja rääkis nende haiguslugudest. Seejärel viis ta meid uuringute ruumidesse, kus meile tutvustati, millised näevad välja ENMG ja EEG protseduurid. 

Mida kasulikku sain teada sellest õppekäigust? 

• Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi on hallaine deformatsiooniga haigused. 
• Skisofreenia on haigus, kui inimesel on liiga palju dopamiini. 
• Depressiooni ravitakse seretoniinidega. 
• Aju saab oma verevarustuse unearteri ja lülisambaarteri kaudu. 

Uued meetodid

Minu jaoks olid uueteks meetoditeks kõik neuroloogia uuringud, sest ma pole varem neuroloogiaga väga kokku puutunud ning olen kuulnud vaid kompuutertomograafiast. 

Uued mõisted

Düsontogenees - arenguhäire

ENMG - elektroneuromüograafia

fütotoksiline aine - närvisüsteemi kahjustav aine

Varasemad teadmised

Olen varasemalt nii bioloogia kui ka psühholoogia tundides selgeks õppinud närvisüsteemi jagunemise. 

foto: Siret Pärnpuu

foto: Siret Pärnpuu

Järgmiste õppekäikudeni!