Kirurgia

Tere! 

6. detsembril toimus järjekordne õppepäev meie klassile, mille teemaks oli kirurgia. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis ning seda viis läbi Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlane ning südame- ja veresoontekirurg dr Toomas Ellervee. 

Õppepäev koosnes kahest osast, millest esimene oli loeng+praktikum ning teine oli ringkäik operatsiooniplokis. 

Mis on kirurgia? 
Kirurgia on arstiteaduse eriala, kus haiguste, väärarengute, ealiste iseärasuste ja vigastuste ravi teostatakse peamiselt operatsioonide (invasiivsete meetodite) abil. 

Õppepäeva esimese osa puhul kogunesime õpperuumi, kus dr Ellervee tutvustas ennast ning rääkis, kuidas temast üldse kirurg sai. Seejärel tutvustas ta meile igasuguseid vahendeid, mida kasutatakse kirurgias. 

Staplerid. Foto: Helena Jäe

Peale vahendite tutvustamist otsustas dr Ellervee, et me kõik saame proovida õmblemist. Selleks andis ta meile paari peale vakstud, kuhu lõikas skalpelliga sisse nn "haava" ning mida meie pidime kinni õmblema hakkama. Ta juhendas meid igal sammul ning tutvustas ka vahendeid, millega õmblemist kirurgias teostatakse. Kõige keerukamaks osutus meie kui gümnaasiumiõpilaste jaoks sõlme tegmine. 

Õmmeldud haavad vakstus ja õmblemisvahendid. Foto: Helena Jäe

Kui olime kõik oma haavad kinni õmmelnud, siis suundusime edasi operatsiooniplokki. Selga anti meile ühekordsed särgid ja püksid ning osakonda sisenedes pidime jalga ka panema kilesussid ning pähe maski ja mütsi. Dr Ellervee hoiatas meid, et võib hakata maskiga halb ning andis nõu, mida teha, kui enesetunne pole enam nii hea. 

Seejärel oli meil võimalus väikeste gruppidena jälgida operatsioone. Mina nägin kokku nelja operatsiooni. 

Esimesel operatsioonil, mida õnnestus näha, oli patsiendiks noor poiss, kellelt avastati kõhus mingisugune mass, ning kuna ultraheliuuring ei näidanud päris selgelt ära, millega tegemist on, siis tehti operatsioon, et saaks paremini uurida. Tuli välja, et see oli suurenenud lümfisõlm. Meil õnnestus näha vaid kokku õmblemist, mida olime ka parasjagu just eelnevalt ise loenguruumis praktiseerinud. 

Järgmine operatsioon, mida mul näha õnnestus, oli küll ukse tagant, sest opiruum oli täis, kuid seal oli suur teleekraan ja sealt oli siiski näha protseduuri. Protseduuriks oli südameklapi vahetus, kusjuures uus südameklapp oli pärit sealt (siga). Selle juures naljatas dr Ellervee, et sealt saab nii verivorsti, kuid vajadusel ka uue südameklapi. 

Järgmine operatsioon, kuhu sain juurde liituda, oli vanem meesterahvas, kellel oli rinnakuluu kokku pandud traatidega ning üks traat oli kuidagi paigast ära nihkunud ja seega see tuli välja vahetada. Protseduur oleks pidanud kestma umbes pool tundi, ent patsient ei allunud narkoosile ning teda pandi narkoosi alla umbes 15 minutit. Lõpuks kui patsient magas, asusid tööle kirurgid, kes lõikasid lahti tema rindkere ja hakkasid traati välja nägema. Selle operatsiooni puhul õnnestus mul näha enam-vähem tervet protseduuri. 

Neljas operatsioon oli munasarjas oleva vähkkasvaja eemaldamine. Seda õnnestus näha täitsa õppepäeva lõpus ning selle patsiendi juhtumiga mind kurssi ei viidud. 

Mida uut ja kasulikku sain teada?

• kuidas toimib steriilne kätepesu
• kuidas patsienti kinni õmmelda
• operatsiooniplokis on alati valmis üks kindel palat, mis võtab vastu erakorralisi keisrilõikeid

Mõisted

stapler - põhimõttelt nagu klammerdaja, mis aitab kirurgil patsienti kiiremini kinni õmmelda

Uus meetod

Õmblemine.

Millised olid minu varasemad teadmised?

Teadsin varasemalt operatsioonidest üsna vähe. Olen küll vaadanud päris palju meditsiiniseriaale, kuid need on pisut erinevad.

Minu arust oli kirurgia õppepäev siiani parim, sest julgen kindlalt väita, et see oli kõige õpetlikum ja huvitavam õppepäev, mis seni toimunud. 

Uute õppepäevadeni! 

Kardioloogia

Tere! 


29. novembril toimus Tartu Tamme gümnaasiumi 11. meditsiiniklassile järjekordne õppepäev, mille teemaks oli kardioloogia. Õppepäeva viis läbi dr Kristina Lotamõis, kes töötab kardioloogina nii Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis. 

Mis on kardioloogia? 
Kardioloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb südame- ja veresoonkonna haiguste, diagnostika ja raviga.

Õppepäev koosnes kahest osast. Esimene osa oli umbes tunni pikkune ja räägiti teoreetilisest osast ning teine osa oli n-ö praktiline. 

Kogunesime klassiga TÜK fuajeesse, kuhu meile tuli vastu dr Lotamõis ning suundusime edasi õpperuumi. Loeng koosnes üldisest seletusest kardioloogiast ja enamlevinumatest haigustest.
Peale teooriat ootas meid ees ringkäik intensiivraviosakonnas, kus saime reaalselt kohtuda patsientidega, kelle haigusjuhte me just eelnevalt läbi olime arutanud. Seejärel näidati meile igasuguseid masinaid ja vahendeid.

Kardioloogia alaerialad on: 

* Südamehaiguste ennetamine
* Funktsionaalne diagnostika
* Radioloogiline piltdiagnostika
* Interventsionaalne kardioloogia
* Elektrofüsioloogia ja kardiostimulatsioon
* Kardioloogiline intensiivravi
* Kaasasündinud südamerikked

Teemad, millest dr Lotamõis rääkis, hõlmasid: 
1) Mis on üldse kardioloogia ja millele koolipingis tähelepanu pöörata?
2) Enamlevinumad lühendid erialal (CV - kardiovaskulaar; (Ä)MI - (äge) müoinfark jne)
3) EKG - kuidas lugeda ja ära tunda südame rütmihäiret
4) Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk - sellest tulenevad haigused ja elustiil
5) Kardioloogina töötamise võimalused: ambulatoorne vastuvõtt/töö osakonnas/teadustöö
6) Stenokardia ehk rinnaangiin - sümptomid, diagnostika, ravi eesmärk
7) Südamepuudulikkus teise haiguse tagajärjena
8) Näited haigusjuhtudest ehk kõige viimasemad haigusjuhud ja patsiendid, kes veel intensiivis

Peale ringkäiku intensiivis õnnestus meil näha ka ühte pooleliolevat protseduuri, milleks oli stentimine. Dr Lotamõis seletas meile, mis toimub ja näitas ekraanidelt ka. 


Mida kasulikku sain enda jaoks õppepäevast? 
Olen nüüd teadlikum südame- ja veresoonkonna haiguste puhkudest ning stentimise protseduurist. 


Mõisted
stenokardia - rinnaangiin

hüpertensioon - kõrge vererõhk


Milliseid varasemaid teadmisi sain õppepäeval rakendada? 

Praktilise poole pealt puudusid kõiksugused teadmised, ent teadsin üht-teist varasemalt südame- ja veresoonkonnahaigustest ning EKG polnud ka päris võõras, sest olen sellega varasemalt kokku puutunud. 

Koronaarstentimine (foto: koronaar.ee)

Uute õppepäevadeni! 

Stomatoloogia

Tere, sõbrad! 


Teisipäeval, 22. novembril toimus kolmas õppepäev, mille teemaks oli stomatoloogia. Õppepäev toimus TÜ kliinikumi õpperuumis ning loengut pidas meile dr Silvia Russak. 

Mis on stomatoloogia? 
Stomatoloogia on arstlik eriala, mille juures ravitakse suuõõne, sh hammaste ja näo-lõualuude haigusi. 

Üliõpilaste teaduslik ühing (ÜTÜ) moodustati 1945. aastal (tegelikult oli eksisteerinud ka enne sõda). Üliõpilased osalevad koos õppejõududega uurimistöös nii kliinikus kui ka laboris. Üliõpilased korraldavad ka konverentse, kuhu kutsutakse tuntud teadlasi ja praktikuid. 

Raekoja platsil asub TÜ stomatoloogia polikliinik, mis on 1962. aastast alates ümber ehitatud endistest pangahoonetest ravi- ja õppekabinettideks. Praktikumide käsutuses on 2 hambaravi, 1 kirurgia ja 1 ortodontia kabinet. 

TÜ polikliinikus asub SA TÜK Hambaproteesikeskus, mis on ehitatud vastavuses kaasaja nõuetele 1995. aastal. Seal on kaasaegne aparatuur, praktikumiruum 7 ravitooliga, 1 dotsendiruum, fantoomiruum 10 töökohaga ning hambatehniline laboratoorium. 

SA TÜK näokirurgia osakond paikneb kirurgia korpuses. Seal viiakse läbi kirurgilist ravi näo piirkonna traumade, põletike ja kaasasündinud väärarendite puhul. Lisaks healoomuliste kasvajate ravi ja tarkushammaste eemaldamine, Näokirurgia puhul kasutatakse üldnarkoosi! 

Eestis toimub stomatoloogia eriala ja üldmeditsiiniliste ainete õppimine Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 5 aastat (rahvusvaheliselt akrediteeritud programmi alusel). Tartu Ülikooli diplom kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. 

Kliiniline õppetöö toimub praktikumides kolmes aines 2x nädalas. 
Polikliinikus on hambaravi, proteesimine ja suukirurgia.
Maarjamõisa haiglas on 1 praktikum nädalas näokirurgia osakonnas. 
Lisaks on tudengitel võimalus käia vabal ajal arste assisteerimas (tänapäeval on selle variandi populaarsus oluliselt vähenenud võrreldes varasemaga, ent õppejõu arvates väga kasulik tudengile). 

Peale TÜ arstiteaduskonna lõpetamist pöördutakse residentuuri, kus õpitakse: 
1) restauratiivne hambaravi - 2 aastat
  1.1) lastestomatoloogia
  1.2) endodontia
  1.3) parodontoloogia
  1.4) hambaproteesimine
  1.5) suulimaskesta haigused
  1.6) suukirurgia jt (radioloogia, kohtumeditsiin jne) 
2) ortodontia - 3 aastat
3) suu- ja näolõualuude kirurgia - 5 aastat

Peale seda alusinformatsiooni näitas õppejõud meile ohtrates kogustes pilte erinevatest haigustest, haigusseisunditest ja statistikast. 


Miks on hambaarsti eriala perspektiivne? 
Hambaarstindus on arenev eriala kogu maailmas. Ühiskond tunneb üha enam huvi enda hammaskonna ja esteetilise väljanägemise pärast. Hambaarstlik tegevus on üha enam kaasaegsem, st uued ravimeetodid, materjalid, aparatuur ja implantaadid. 

Millist kasulikku infot sain sellest õppepäevast? 
1) Suuõõnes esinevad muutused kaasnevad sageli ka teistes organites esinevate haigustega. 
2) Suuõõne haigused võivad mõjutada koldeinfektsioonina krooniliste põletike kulgu kogu organismis. 
3) Puudulik mälumisfunktsioon häirib seedimist, mis omakorda võib põhjustada seedetrakti haigusi. 
Lisaks sain väga palju targemaks stomatoloogia eriala õppe koha pealt ja ka haiguste ja hambusmusanomaaliate koha pealt. 

Uued mõisted
endodontia - hammaste juurekanalite raviga tegelev hambaraviharu
parodontoloogia - igemehaiguste ravi ja ennetamisega tegelev hambaraviharu

Milliseid varasemaid teadmisi sain kasutada? 
Tean varasemalt hammaste paiknemist suus ja tean ka, kuidas toimib ravi breketitega. 

TÜ arstiteaduskonna stomatoloogiakliinik (foto: Wikimapia) 

Uute õppekäikudeni!