Psühhiaatria

Tere jälle, sõbrad!

23. mail toimus meie klassile järjekordne, ühtlasi ka viimane õppepäev, mille teemaks oli psühhiaatria. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, kuhu sattusime klassiga taas esmakordselt. Õppepäeva läbiviijateks olid psühhiaatriakliiniku juhataja dr Sven Janno ning psühhiaatria dotsent ja teadur dr Innar Tõru.

Sellel korral toimus õppepäev vaid loenguna, kuid see toimus kahes osas. Esimest osa viis läbi dr Janno ning teist osa viis läbi dr Tõru.

Dr Janno tutvustas meile üleüldiselt psühhiaatriat ning psühhootilisi häireid. Kõige sagedastemaks häireteks on depressioon ja ärevus, kuid esineb ka näiteks skisofreeniat. Samuti rääkis ta, millest psühhootilised häired võivad tekkida ning kuidas neid ennetada. 
Dr Janno tutvustas meile Maslow püramiidi, mis põhineb inimese vajadustel ja nende rahuldatusel. Ta rääkis, et kui vajadused on pikka aega rahuldamata, siis võivad inimesel tekkida teatud sümptomid, mis pikas perspektiivis võivad kaasa tuua psühhootilise häire, mis vajab sekkumist psühhiaatri poolt. Samuti sain teada, et psühhootilised häired võivad olla ka pärilikud.
Enne dr Janno lahkumist rääkisime ka veidi statistikast ning sellest, kui palju psühhiaatrite poole aastas pöördutakse. Mulle tuli suure üllatusena, et pöördutakse niivõrd palju, sest olen arvanud, et inimesed üritavad oma probleemidega siiski ise hakkama saada.

Teise osa viis läbi dr Innar Tõru, kes alustas enda loenguosa hoopis ühe katkendiga filmist "Hullumeelsus". Selle eesmärgiks oli näidata meile, et tihtipeale ei pruugi inimese vaimne häire avalduda tema välimuses ning ta võib vabalt teeselda haiget mingil kindlal eesmärgil. Ta lasi meil valida kahe patsiendi vahel ning otsustada, kes on päriselt haige ning kes teeskles haiget. Samuti rääkis ta, mille põhjal võib "vaimuhaiget" patsienti ära tunda ning mis temaga toimub. Loengu lõpus tegi dr Tõru meile puust ja punaseks selgeks, mis vahe on luulul ja hallutsinatsioonil.

Minu arvates oli psühhiaatria loeng väga huvitav, kuna mind ennast ka huvitab psühhiaatria ning psühhiaatrilised haigused, näiteks paranoiline skisofreenia ja Cotardi sündroom.

Mida uut sain teada?

• psüühikahäired on sagedasemad, kui arvasin
• mis on Maslow püramiid ning kuidas see psühhiaatrias toimib
• mis vahe on luulul ja hallutsinatsioonil
• mis erinevused võivad "vaimuhaigel" inimesel olla vaimselt terve inimesega

Mõisted

psühhiaatria - humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika ja raviga

luul - haiguslik, veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire

hallutsinatsioon - taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita

Milliseid varasemaid teadmisi saan õppepäevaga seostada?

Ma pole varasemalt psühhiaatriaga kokku puutunud, ent olen selle kohta üht-teist uurinud ning see tundub põnev. Ka koolis ei ole ma selle eriala kohta teadmisi saanud, seega kõik oli väga uus.

Maslow vajaduste püramiid. Foto: simplypsychology.com

 See oli meie meditsiiniklassi viimane õppepäev. Rohkem postitusi siia blogisse sellel teemal ei tule ning ma loodan, et õpite minu blogist ka miskit uut enda jaoks.

Ilusat suve!!

Peremeditsiin

Tere jälle, sõbrad!

2. mail toimus meie klassile järjekordne meditsiiniteemaline õppepäev, kus sellel korral oli teemaks peremeditsiin ehk perearstindus. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli polikliinikus, kus me varem käinud ei olegi. Meie õppepäeva juhendajaks oli peremeditsiini vanemteadur ja dotsent dr Kadri Suija.

Õppepäev toimus taaskord kahes osas: alustasime loenguga ja sellele järgnes väike tutvustav ringkäik.

Loengu alguses arutlesime selle üle, miks üldse perearstide poole pöördutakse ning sellest selgus, et perearstid tegelevad tegelikult väga mitmete erinevate asjadega. Samuti vaatasime loengus lühifilmi Tõstamaa Perearstikeskusest, mis rääkis täpsemalt dr Veskimägist ja tema tööst. Peale filmi saime veidi teadlikumaks perearstinduse statistikast.

Aga mis on siis peamised põhjused, miks perearstide poole pöördutakse?

• tervisekontroll

• uus ja äge terviseprobleem

• vaktsiin

• kroonilise haiguse ägenemine

• uuringu tulemuste arutlus

• patsientide konsulteerimine

• tervisetõendi või muu dokumendi saamine

• missugune on perearsti õpe?

• mida hõlmab perearsti töö

• väga erinevad põhjused perearsti poole pöördumiseks

Aga kes on üldse perearst? 

Perearst on inimene, kelle poole tavaliselt pöördub patsient kõigepealt, kui tal on selleks põhjust (põhjused toodud ülal). Ta on eriettevalmistuse saanud saanud arst, kes annab järjepidevat ja üldarstlikku abi. Samuti korraldab ta haigusi ennetavaid menetlusi.

Selleks, et saada perearstiks, tuleb läbida 6 aasta pikkune arsti põhiõpe ning peale seda 3 aastat perearstinduse residentuuri.

Kuid millest rääkis film, mida dr Suija meile näitas? 

Lühifilm rääkis Tõstamaa Perearstikeskuse perearstist dr Veskimägist. Kuna Tõstamaa on n-ö maakoht, siis keskendus film peamiselt sellele, milline on perearstindus maal. Tõstamaa Perearstikeskusel on olemas kõik vajalik uuringute läbiviimiseks: labor, röntgenaparaat ja muudki asjad.

Mida uut ja kasulikku sain õppepäevast endaga kaasa võtta?

Uued mõisted

lipoom - healoomuline kasvaja

TSH - kilpnäärmepõletik

ösofagogastroduodenoskoopia - lihtsamalt öeldes gastroskoopia, mis on seedetrakti ülaosa uuring, mille käigus uuritakse endoskoobi abil söögitoru

oftannoloog - silmaarst

Millised on minu eelnevad kogemused seoses selle õppepäevaga?

Olen varasemalt korduvalt külastanud perearsti, kuid minul on siiski põhjuseks ainult see, et olen haige/haigestumas. Otseselt mingeid muid eelnevalt õpitud teadmisi rakendada ei saanudki. Arvan, et mina ei sobiks perearstiks, sest perearsti töö on niivõrd mitmekülgne ja peab alati igaks olukorraks valmis olema ja osata edasi patsienti nt suunata vms.

Perearst Madis Veskimägi. Foto: delfi.ee

Uute õppepäevadeni!!

Radioloogia

Tere! 

25. aprillil oli meie klassil jälle au külastada Tartu Ülikooli kliinikumi, kus sellel korral oli õppekäigu teemaks radioloogia. Õppepäeva viis läbi 3. aasta arst-resident dr Martin Reim. 

Õppekäik jagunes kaheks osaks, millest esimene oli teoreetiline loenguosa ning teine oli ringkäik osakonnas ja tutvumine masinatega. 

Mis on üldse radioloogia? 
Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks meditsiinis ja bioloogias.

Loeng oli huvitav ja õppejõud üritas klassi kaasata kõigesse, mis on väga positiivne. Loengus õpetati meile radioloogia ajalugu. Dr Reim näitas loengu ajal muuhulgas ka erinevaid haigusjuhte ja kutsus õpilasi ise arvuti juurde, et nad saaksid arvata, millega võib tegemist olla. Samuti näitas dr Reim vabatahtliku peal ette kaela ultraheliuuringut ning vabatahtlikud said ka ise harjutada ultraheliuuringu tegemist, kus õppejõud oli ette valmistanud viinamarjadega täidetud õppematerjali. Kõige viimaks oli dr Reim ette valmistanud meile ka viktoriini kahooti keskkonnas, mille võitja sai auhinnaks kõhuõõne ultraheliuuringu. Meie Victoriaga jäime viktoriinis auväärsele teisele kohale.

Ringkäik osakonnas oli äärmiselt põnev, sest meile näidati viktoriini võitja peal kõhuõõne ultraheliuuringut. Lisaks näidati ka teisi huvitavaid aparaate: kompuutertomograaf, röntgenaparaat, hammaste panoraamülesvõtte aparaat.

Mida uut sain teada?

• ultraheli aparaadiga ei saa vaadata läbi õhu
• lameda ultraheli anduriga saab uurida pindmisemaid asju, kumera anduriga aga sügavamaid asju
• veresooni saab vaadata kontrastainega
• radioloogilisi uuringuid kasutatakse ka veterinaarias
• kiirgus mõjub halvasti bioloogilistele kudedele
• röntgen avastati juhuslikult (selle avastuse tegi Wilhelm Conrad Röntgen, kelle järgi ka nimi)

Milliseid uusi mõisteid õppisin?

• PET uuring - positronemissioontomograaf
• SPECT uuring - gammakaamerakompuutertomograaf

Milliseid varasemaid teadmisi sain õppekäigul kasutada?

Olin varasemalt kokku puutunud teatud aparaatidega: ultraheliaparaat, röntgen (lausa mitu korda) ja hammaste panoraamülesvõtte aparaat. Samuti olen eelnevatel õppekäikudel näinud teatud masinaid, nt kompuutertomograafi.

Panoraamröntgenülesvõte (allikas: hambaarst.ee)

Uute õppekäikudeni!!

Meditsiinigeneetika

Tere!

11. aprillil toimus TTG 11. meditsiiniklassile järjekordne õppekäik, mille teemaks oli meditsiinigeneetika. Õppekäik toimus Biomeedikumi ning juhendajateks olid dr Ele Prans ja Marilin Ivask.

Kogunesime biomeedikumi fuajees, kus kohtusime õppejõududega ning edasi liikusime õpperuumi, kus toimus lühike teoorialoeng (õppepäev oli väga praktiline). Alustuseks näidati meile videot, mis tutvustas PCR'i. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. See meetod võimaldab luua väga väikesest DNA lõigust miljoneid koopiaid.

Teoreetilisele loengule järgnes praktiline osa, mille eesmärgiks oli hiire geenide uurimine. Õpilased jagunesid nelja gruppi. Klassi peale tuli teha 200g agaroosgeeli, ehk iga grupp pidi tegema 50g geeli. Et geeli teha, pidime välja arvutama, kui palju tuleb lisada pulbrit ja kui palju vedelikku. Kui vastused käes, asusime tööle. Kuna pulber, mida kasutasime, ei lahustu jahedas keskkonnas täielikult, pidime lahust kuumutama mikrolaineahjus. Kui pulber oli täielikult lahustunud, panime segu spetsiaalsesse kappi, kus oli püsiv temperatuur 65°C. Samal ajal kui segu oli kapis, võtsime automaatpipetiga proove ning hiljem valasime kõik geelid kokku ja kandsime proovid pipeti abil geeli sisse. Seejärel pidime ootama, sest proovid pandi elektrilisse masinasse, mille järel nägime ka tulemust arvutiekraanil.

PCR meetod jaguneb mitmeks etapiks: 
1) DNA ahelate denatureerimine - DNA'd kuumutatakse ~90°C juures, mille käigus DNA biheeliks jaguneb kaheks monoheeliksiks
2) Praimerite seondumine DNA ahelaga - praimerid tuleb teha 20 nukleotiidi pikkuseks ning nad kinnitatakse ~60°C juures DNA ahelaga
3) DNA süntees - mõlemile DNA monoheeliksi fragmendile sünteesitakse 72°C juures komplementaarne fragment

Mida uut sain teada?

• Mis on PCR meetod ja kuidas seda rakendada
• Kuidas uurida geene
• On olemas ka PCR masin

Millised on uued mõisted?

• PCR - polümeraasi ahelreaktsioon
• denatureerimine - biopolümeeride omaduste muutumine teatud tingimuste muutmise teel
• praimer - lühike nukleotiidne järjestus, mis moodustab paari DNA ühe molekuli ahelaga

Milliseid varasemaid teadmisi sain kasutada? 

Olen õppinud bioloogias järgnevaid mõisteid: DNA, RNA, geen, polümeraas.

PCR masin (allikas: Vikipeedia)

Uute õppekäikudeni!!