Psühhiaatria

Tere jälle, sõbrad!

23. mail toimus meie klassile järjekordne, ühtlasi ka viimane õppepäev, mille teemaks oli psühhiaatria. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus, kuhu sattusime klassiga taas esmakordselt. Õppepäeva läbiviijateks olid psühhiaatriakliiniku juhataja dr Sven Janno ning psühhiaatria dotsent ja teadur dr Innar Tõru.

Sellel korral toimus õppepäev vaid loenguna, kuid see toimus kahes osas. Esimest osa viis läbi dr Janno ning teist osa viis läbi dr Tõru.

Dr Janno tutvustas meile üleüldiselt psühhiaatriat ning psühhootilisi häireid. Kõige sagedastemaks häireteks on depressioon ja ärevus, kuid esineb ka näiteks skisofreeniat. Samuti rääkis ta, millest psühhootilised häired võivad tekkida ning kuidas neid ennetada. 
Dr Janno tutvustas meile Maslow püramiidi, mis põhineb inimese vajadustel ja nende rahuldatusel. Ta rääkis, et kui vajadused on pikka aega rahuldamata, siis võivad inimesel tekkida teatud sümptomid, mis pikas perspektiivis võivad kaasa tuua psühhootilise häire, mis vajab sekkumist psühhiaatri poolt. Samuti sain teada, et psühhootilised häired võivad olla ka pärilikud.
Enne dr Janno lahkumist rääkisime ka veidi statistikast ning sellest, kui palju psühhiaatrite poole aastas pöördutakse. Mulle tuli suure üllatusena, et pöördutakse niivõrd palju, sest olen arvanud, et inimesed üritavad oma probleemidega siiski ise hakkama saada.

Teise osa viis läbi dr Innar Tõru, kes alustas enda loenguosa hoopis ühe katkendiga filmist "Hullumeelsus". Selle eesmärgiks oli näidata meile, et tihtipeale ei pruugi inimese vaimne häire avalduda tema välimuses ning ta võib vabalt teeselda haiget mingil kindlal eesmärgil. Ta lasi meil valida kahe patsiendi vahel ning otsustada, kes on päriselt haige ning kes teeskles haiget. Samuti rääkis ta, mille põhjal võib "vaimuhaiget" patsienti ära tunda ning mis temaga toimub. Loengu lõpus tegi dr Tõru meile puust ja punaseks selgeks, mis vahe on luulul ja hallutsinatsioonil.

Minu arvates oli psühhiaatria loeng väga huvitav, kuna mind ennast ka huvitab psühhiaatria ning psühhiaatrilised haigused, näiteks paranoiline skisofreenia ja Cotardi sündroom.

Mida uut sain teada?

• psüühikahäired on sagedasemad, kui arvasin
• mis on Maslow püramiid ning kuidas see psühhiaatrias toimib
• mis vahe on luulul ja hallutsinatsioonil
• mis erinevused võivad "vaimuhaigel" inimesel olla vaimselt terve inimesega

Mõisted

psühhiaatria - humaanmeditsiini eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika ja raviga

luul - haiguslik, veendumuslik ja kriitikale allumatu mõtlemishäire

hallutsinatsioon - taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita

Milliseid varasemaid teadmisi saan õppepäevaga seostada?

Ma pole varasemalt psühhiaatriaga kokku puutunud, ent olen selle kohta üht-teist uurinud ning see tundub põnev. Ka koolis ei ole ma selle eriala kohta teadmisi saanud, seega kõik oli väga uus.

Maslow vajaduste püramiid. Foto: simplypsychology.com

 See oli meie meditsiiniklassi viimane õppepäev. Rohkem postitusi siia blogisse sellel teemal ei tule ning ma loodan, et õpite minu blogist ka miskit uut enda jaoks.

Ilusat suve!!

Peremeditsiin

Tere jälle, sõbrad!

2. mail toimus meie klassile järjekordne meditsiiniteemaline õppepäev, kus sellel korral oli teemaks peremeditsiin ehk perearstindus. Õppepäev toimus Tartu Ülikooli polikliinikus, kus me varem käinud ei olegi. Meie õppepäeva juhendajaks oli peremeditsiini vanemteadur ja dotsent dr Kadri Suija.

Õppepäev toimus taaskord kahes osas: alustasime loenguga ja sellele järgnes väike tutvustav ringkäik.

Loengu alguses arutlesime selle üle, miks üldse perearstide poole pöördutakse ning sellest selgus, et perearstid tegelevad tegelikult väga mitmete erinevate asjadega. Samuti vaatasime loengus lühifilmi Tõstamaa Perearstikeskusest, mis rääkis täpsemalt dr Veskimägist ja tema tööst. Peale filmi saime veidi teadlikumaks perearstinduse statistikast.

Aga mis on siis peamised põhjused, miks perearstide poole pöördutakse?

• tervisekontroll

• uus ja äge terviseprobleem

• vaktsiin

• kroonilise haiguse ägenemine

• uuringu tulemuste arutlus

• patsientide konsulteerimine

• tervisetõendi või muu dokumendi saamine

• missugune on perearsti õpe?

• mida hõlmab perearsti töö

• väga erinevad põhjused perearsti poole pöördumiseks

Aga kes on üldse perearst? 

Perearst on inimene, kelle poole tavaliselt pöördub patsient kõigepealt, kui tal on selleks põhjust (põhjused toodud ülal). Ta on eriettevalmistuse saanud saanud arst, kes annab järjepidevat ja üldarstlikku abi. Samuti korraldab ta haigusi ennetavaid menetlusi.

Selleks, et saada perearstiks, tuleb läbida 6 aasta pikkune arsti põhiõpe ning peale seda 3 aastat perearstinduse residentuuri.

Kuid millest rääkis film, mida dr Suija meile näitas? 

Lühifilm rääkis Tõstamaa Perearstikeskuse perearstist dr Veskimägist. Kuna Tõstamaa on n-ö maakoht, siis keskendus film peamiselt sellele, milline on perearstindus maal. Tõstamaa Perearstikeskusel on olemas kõik vajalik uuringute läbiviimiseks: labor, röntgenaparaat ja muudki asjad.

Mida uut ja kasulikku sain õppepäevast endaga kaasa võtta?

Uued mõisted

lipoom - healoomuline kasvaja

TSH - kilpnäärmepõletik

ösofagogastroduodenoskoopia - lihtsamalt öeldes gastroskoopia, mis on seedetrakti ülaosa uuring, mille käigus uuritakse endoskoobi abil söögitoru

oftannoloog - silmaarst

Millised on minu eelnevad kogemused seoses selle õppepäevaga?

Olen varasemalt korduvalt külastanud perearsti, kuid minul on siiski põhjuseks ainult see, et olen haige/haigestumas. Otseselt mingeid muid eelnevalt õpitud teadmisi rakendada ei saanudki. Arvan, et mina ei sobiks perearstiks, sest perearsti töö on niivõrd mitmekülgne ja peab alati igaks olukorraks valmis olema ja osata edasi patsienti nt suunata vms.

Perearst Madis Veskimägi. Foto: delfi.ee

Uute õppepäevadeni!!

Radioloogia

Tere! 

25. aprillil oli meie klassil jälle au külastada Tartu Ülikooli kliinikumi, kus sellel korral oli õppekäigu teemaks radioloogia. Õppepäeva viis läbi 3. aasta arst-resident dr Martin Reim. 

Õppekäik jagunes kaheks osaks, millest esimene oli teoreetiline loenguosa ning teine oli ringkäik osakonnas ja tutvumine masinatega. 

Mis on üldse radioloogia? 
Radioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks meditsiinis ja bioloogias.

Loeng oli huvitav ja õppejõud üritas klassi kaasata kõigesse, mis on väga positiivne. Loengus õpetati meile radioloogia ajalugu. Dr Reim näitas loengu ajal muuhulgas ka erinevaid haigusjuhte ja kutsus õpilasi ise arvuti juurde, et nad saaksid arvata, millega võib tegemist olla. Samuti näitas dr Reim vabatahtliku peal ette kaela ultraheliuuringut ning vabatahtlikud said ka ise harjutada ultraheliuuringu tegemist, kus õppejõud oli ette valmistanud viinamarjadega täidetud õppematerjali. Kõige viimaks oli dr Reim ette valmistanud meile ka viktoriini kahooti keskkonnas, mille võitja sai auhinnaks kõhuõõne ultraheliuuringu. Meie Victoriaga jäime viktoriinis auväärsele teisele kohale.

Ringkäik osakonnas oli äärmiselt põnev, sest meile näidati viktoriini võitja peal kõhuõõne ultraheliuuringut. Lisaks näidati ka teisi huvitavaid aparaate: kompuutertomograaf, röntgenaparaat, hammaste panoraamülesvõtte aparaat.

Mida uut sain teada?

• ultraheli aparaadiga ei saa vaadata läbi õhu
• lameda ultraheli anduriga saab uurida pindmisemaid asju, kumera anduriga aga sügavamaid asju
• veresooni saab vaadata kontrastainega
• radioloogilisi uuringuid kasutatakse ka veterinaarias
• kiirgus mõjub halvasti bioloogilistele kudedele
• röntgen avastati juhuslikult (selle avastuse tegi Wilhelm Conrad Röntgen, kelle järgi ka nimi)

Milliseid uusi mõisteid õppisin?

• PET uuring - positronemissioontomograaf
• SPECT uuring - gammakaamerakompuutertomograaf

Milliseid varasemaid teadmisi sain õppekäigul kasutada?

Olin varasemalt kokku puutunud teatud aparaatidega: ultraheliaparaat, röntgen (lausa mitu korda) ja hammaste panoraamülesvõtte aparaat. Samuti olen eelnevatel õppekäikudel näinud teatud masinaid, nt kompuutertomograafi.

Panoraamröntgenülesvõte (allikas: hambaarst.ee)

Uute õppekäikudeni!!

Meditsiinigeneetika

Tere!

11. aprillil toimus TTG 11. meditsiiniklassile järjekordne õppekäik, mille teemaks oli meditsiinigeneetika. Õppekäik toimus Biomeedikumi ning juhendajateks olid dr Ele Prans ja Marilin Ivask.

Kogunesime biomeedikumi fuajees, kus kohtusime õppejõududega ning edasi liikusime õpperuumi, kus toimus lühike teoorialoeng (õppepäev oli väga praktiline). Alustuseks näidati meile videot, mis tutvustas PCR'i. PCR ehk polümeraasi ahelreaktsioon on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. See meetod võimaldab luua väga väikesest DNA lõigust miljoneid koopiaid.

Teoreetilisele loengule järgnes praktiline osa, mille eesmärgiks oli hiire geenide uurimine. Õpilased jagunesid nelja gruppi. Klassi peale tuli teha 200g agaroosgeeli, ehk iga grupp pidi tegema 50g geeli. Et geeli teha, pidime välja arvutama, kui palju tuleb lisada pulbrit ja kui palju vedelikku. Kui vastused käes, asusime tööle. Kuna pulber, mida kasutasime, ei lahustu jahedas keskkonnas täielikult, pidime lahust kuumutama mikrolaineahjus. Kui pulber oli täielikult lahustunud, panime segu spetsiaalsesse kappi, kus oli püsiv temperatuur 65°C. Samal ajal kui segu oli kapis, võtsime automaatpipetiga proove ning hiljem valasime kõik geelid kokku ja kandsime proovid pipeti abil geeli sisse. Seejärel pidime ootama, sest proovid pandi elektrilisse masinasse, mille järel nägime ka tulemust arvutiekraanil.

PCR meetod jaguneb mitmeks etapiks: 
1) DNA ahelate denatureerimine - DNA'd kuumutatakse ~90°C juures, mille käigus DNA biheeliks jaguneb kaheks monoheeliksiks
2) Praimerite seondumine DNA ahelaga - praimerid tuleb teha 20 nukleotiidi pikkuseks ning nad kinnitatakse ~60°C juures DNA ahelaga
3) DNA süntees - mõlemile DNA monoheeliksi fragmendile sünteesitakse 72°C juures komplementaarne fragment

Mida uut sain teada?

• Mis on PCR meetod ja kuidas seda rakendada
• Kuidas uurida geene
• On olemas ka PCR masin

Millised on uued mõisted?

• PCR - polümeraasi ahelreaktsioon
• denatureerimine - biopolümeeride omaduste muutumine teatud tingimuste muutmise teel
• praimer - lühike nukleotiidne järjestus, mis moodustab paari DNA ühe molekuli ahelaga

Milliseid varasemaid teadmisi sain kasutada? 

Olen õppinud bioloogias järgnevaid mõisteid: DNA, RNA, geen, polümeraas.

PCR masin (allikas: Vikipeedia)

Uute õppekäikudeni!!

Anestesioloogia

Tere! 

14. veebruaril toimus meie klassile järjekordne õppepäev, mille teemadeks olid anestesioloogia ja erakorraline meditsiin. Õppekäik toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi ning meid õpetas arst-õppejõud dr Jaan Sütt. 

Seekordne loeng toimus tavapärasest teistpidi - alustasime ringkäikudega ning hiljem oli loeng. 

Õpperuumi jõudes jagas dr Sütt meid kolme gruppi. Kõik grupid viidi intensiivraviosakondadesse. TÜ Kliinikumis on 3 erinevat intensiivraviosakonda. 

I intensiivraviosakond on üldine intensiiv. Seal ravitakse kõige raskemaid patsiente, kellel on vaja 24h järelevalvet ja kes on seotud masinatega (nt nad ei saa ise hingata ja aparaat hingab nende eest). 

II intensiivraviosakond keskendub neuroloogilisele intensiivravile ehk on seotud närvide ja ajuga. 

III intensiivraviosakond keskendub pulmonoloogilisele intensiivravile ehk on seotud kopsudega. 

Mina sattusin gruppi, mis viidi I intensiivraviosakonda. See on III astme intensiivraviosakond, mis tähendab seda, et seal on kõige raskemad patsiendid, kes vajavad 24h järelevalvet ning tihti ka masinate abi. Ringkäiku osakonnas tegi meile arst-õppejõud dr Aare Ööpik. Dr Ööpik rääkis meile, mis on intensiivravi osakonna ülesanne ning kuidas seal töö käib ja millised patsiendid seal on. 

Seejärel kogunesime taaskord õpperuumi juurde ning edasi viis dr Sütt meid erakorralise meditsiini osakonda, kus meile tegi ringkäiku erakorralise meditsiini osakonna juhataja ja aasta meditsiinimõjutaja 2016 Kuido Nõmm. Dr Nõmm oli väga humoorikas ning tegi meile ringkäigu erakorralise meditsiini osakonnast. Ta näitas meile erinevaid ruume (k.a ruumi, kus toimub tavaliselt kõige rohkem actionit). Lisaks nägime protseduuride ruume (röntgen). 

Peale EMO ja intensiivraviosakondade ringkäike rääkis dr Sütt meile ka teoreetilist tausta anestesioloogia ja erakorralise meditsiini osakondadest. 

Üldanesteesia komponentideks on anesteesia/hüpnoos, lihaslõõgastus ning analgeesia. 

Mida uut sain teada? 

• 6 osakonda

• Eestis on ~300 anestesioloogi

• 24 residenti

• 1844 kasutas Horace Wells esimest narkoosi, milleks oli naerugaas 

• 1846 kasutas W. T. G. Morton narkoosiks eetrit

• 1884 kasutas Carl Koller narkoosiks kokaiini

• anesteesiate arv kasvab

• keskmiselt viibib I intensiivraviosakonnas patsient 7 päeva, sh opijärgsed patsiendid (1 päev) ja pikaajalised traumapatsiendid (4 kuud) 

Uued mõisted

analgeesia - valutus, valutundetus

pulmonoloogia - meditsiini haru, mis uurib hingamiselundite ehitust, talitlust, diagnoosimist, profülaktikat ja ravi

anesteesia - tundlikkuse puudumine, tuimastus

Millised varasemaid teadmisi sain kasutada? 

Varasemalt teadsin vaid, et anestesioloog on narkoosiarst. Samuti teadsin, millised võivad olla EMO järjekorrad, olles seal mitte just väga harv patsient. 

 (foto: Siret Pärnpuu) 

Uute õppekäikudeni! 

Lastehaigused

Tere!

7. veebruaril toimus õppepäev, mille teemaks oli lastehaigused ja pediaatria. Loeng koosnes kahest osast, millest esimest viis läbi dr Heili Varendi ning teist dr Klari Noormets. Õppekäik toimus lastehaiglasse, mis asub Lunini tänaval.

Mõlemad õppejõud pöörasid väga suurt rõhku lapse arengule, sest sellele kogu pediaatria tuginebki.

Vastsündinud: 0-1 elukuu
Imik: 1-12 kuud
Väikelaps: 1-3 aastat
Eelkooliealine: 4-6 aastat
Kooliealine: 7-...

Lapse arengut mõjutavad tegurid:

• raseduse kulg (ema tervis)

• geneetilised haigused, väärarendid

• perinataalperioodi kulg (varased haigused ja tüsistused)

• alatoitumus

• vaesus

• keskkond (sh allergia)

• infektsioonid

• traumad

• vägivald ja ärakasutamine

• hemoglobiini tõus (suur verekaotus)

• leukotsüütide tõus veres

• kopsu surfaktandi küps tõus 32. rasedusnädalal (hoiab kopsu kokku kukkumast)

• stressihormoonide ehk katehhoolamiinide taseme tõus (adrenaliin ja noradrenaliin)

1. sotsiaal-emotsionaalne areng

1. füüsiline areng

1. kognitiivne/intellektuaalne areng

1. kõne areng

• kaitserefleks

• imemisrefleks

• Moro refleks

• roomamisrefleks

• otsimisrefleks

• haarderefleks

• toe- ja sammurefleks

Enne 22. rasedusnädalat võib teha aborti, sest tegemist on lootega, kuid alates 22. rasedusnädalast on tegemist vastsündinuga. 

Loote ettevalmistus:

Lisaks rääkis dr Varendi veel emapiima vajalikkusest. 

Iga imetaja piim on unikaalne, s.t maailmas ainueksisteeriv. Rinnapiim on vajalik, sest ta sisaldab polüküllastumata rasvhappeid, aitab lapsel kasvada, kaitseb last, vaigistab valu ning sisaldab tüvirakke. 

Vastsündinud lapsele pannakse sünnihinne Apgari skaala järgi.

Apgari skaala (foto: Kodusünnituse juhend) 

Lisaks rääkis dr Varendi haruldastest lastest, kes on ellu jäänud. Ta tõi välja juhtumi Chicagos, kus on ellu jäänud 23. nädalal ilmale tulnud kaksikud, kes said äsja 2-aastasteks.

Järgmiseks pidas meile loengu laste neuroloog dr Klari Noormets. 

Ta rääkis meile aju arengufaasidest ning samuti rõhutas lapse arengut. 

Dr Noormets rõhutas, et lapse areng koosneb neljast osast:

Samuti rääkis ta meile laste neuroloogide tööst, rõhutades tegevusi, mida tehakse imiku vastuvõtul. 

Imiku vastuvõtul kontrollitakse imiku psühhomotoorset arengut. See hõlmab endas järgnevate funktsioonide kontrolli: 

Mida uut sain teada?

Uut infot sain üpris palju, sest pediaatria on mulle päris võõras teema. 

Sain teada, mis tegurid mõjutavad lapse arengut ja kuidas ning mida kontrollivad laste neuroloogid imikute vastuvõtul.

Mõisted

asfüksia - hapnikuvaegus

katehhoolamiinid - stresshormoonid

neonataalne periood - sünniaegne periood

Milliseid varasemaid teadmisi sain rakendada?

Teadsin varasemalt, et pediaatria on mõnes mõttes keerulisem kui tegelemine täiskasvanutega, sest proovide näidustused peavad täiskasvanutel olema ühesugused, kuid lastel see sõltub nende vanusest (ei saa ühe skaala järgi kontrollida imiku ja kooliealise lapse näitusid). 

 SA TÜK Lastekliinik (foto: Meditsiiniuudised)

Uute õppepäevadeni! 

Kõrva-, nina- ja kurguhaigused

Tere jälle! 

Meie meditsiiniklassi järgmine õppekäik räägib kõrva-, nina- ja kurguhaigustest. Õppepäev toimus 31. jaanuaril Tartu Ülikooli Kõrvakliinikus Kuperjanovi tänaval. Õppejõud oli dr Indrek Aus. 

Nagu enamik õppekäike, toimus ka see kahes osas, millest esimene oli teoreetiline ning teises osas tehti meile ringkäik majas. 

Loengu osas rääkis dr Aus üldiselt nende osakonnast ja tõi välja huvitavaid fakte. 

Sain teada, et: 

• TÜ Kõrvakliinikus on 22 voodikohta
• Aastas tehakse umbes 8000 operatsiooni
• Varem oli neil 4 opituba, ent nüüd on 3 (rahaline kokkuhoid) 

Lisaks rääkis dr Aus peamistest operatsioonidest, mis nende majas toimuvad.

Kurgu operatsioonid:

• Tonsillotomia – osaline kurgumandlite eemaldamine, mida enamasti tehakse väikestele lastele
• Tonsillektomia – täielik kurgumandlite eemaldamine, mida enamasti tehakse täiskasvanutel
• Uvulo-palato-farüngoplastika (UPPP) – norskamise vastane operatsioon
• Endolarüngeaalne mikrokirurgia - operatsioon, mis toimub kõris, häältepaelte piirkonnas
• Trahheostoomia – operatsioon, kus kaelale tehakse auk (nt kõrikasvaja), enam ei hinga kõri kaudu, vaid trahhea tuuakse ülespoole

Nina operatsioonid:

• FESS – operatsioon, mida tehakse kroonilise nina ja nina kõrvalkoobaste põletiku korral nina kaudu
• Septoplastika – operatsioon, mida tehakse kui nina vahesein on kõver (nt traumajärgselt v kaasasündinud), ei tehta lastel, sest see võib kasvades uuesti tagasi minna
• Rinoseptoplastika – operatsioon, mida tehakse, kui nina on väliselt viltu
• Submukoosne konhoplastika ja konhotoomia – operatsioon, mida tehakse, kui nasaalsel hingamisel ei jätku õhku
• Adenoidektonoomia – operatsioon, mille käigus võetakse ära nina neelu mandlid, tehakse lastele
• Frontomia – operatsioon, mille käigus tehakse otsa ette auk ja puhastatakse otsmikukoopad ära (tehakse harva) 

Kõrva operatsioonid: 

• Ortokliis – operatsioon, mida tehakse, kui kõrvalestad hoiavad peast eemale; operatsiooni käigus lõigatakse kõrvad kõrvalestadest lahti ning paigutatakse ümber
• Eksostooside eemaldamine kuulmekäigust
• Stapedoplastika – operatsioon, mille käigus kuulmeluuke asendatakse proteesiga

Seejärel rääkis dr Aus sellest, kuidas inimesed on erinevaid asju alla neelanud. Ta tõi näiteid, kus inimesed on alla neelanud kihlasõrmuseid, pudelikorke jms. 

Õppekäigu teine osa oli ringkäik majas. Meid viidi osakonda, kus näidati palateid, eemalt operatsiooniplokke ning lähemalt tutvustati meile patsiendi ülevaatustuba. 

Mida kasulikku sain õppekäigust? 

Sain uusi teadmisi väga paljudest operatsioonidest ja nende käikudest ning eesmärkidest. Samuti sain teada, millised esemeid on inimesed alla neelanud ning kuidas neid eemaldatakse. 

Uus meetod? 

Sain teada, mida kujutab endast täpsemalt trahheostoomia.  See on protseduur, mille käigus moodustatakse patsiendi hingetorusse ava ja paigaldatakse sinna trahheakanüül. Trahheakanüüli kaudu on võimalik ühendada patsient hingamisaparaadiga.

Milliseid varasemaid teadmisi sain kasutada?

Olen varasemalt selgeks õppinud nende elundite anatoomilise ehituse ning varasemalt on mul teostatud tonsillektoomia ning kaks korda adenoidektonoomia. 

foto: SA TÜK 

Järgmiste õppekäikudeni!